Jah, tegemist on tegelikult ühe ja sama asjaga, mida kasutatakse lihtsalt väga erineva sõnastusega ja võib seetõttu tavakasutajates segadust tekitada. Meie kasutame oma e-poes toodete juures mõistet „mälu“, mis on mõnusalt lühike ja lihtne aga paljud arvutipoed kasutavad ka operatiivmälu, muutmälu ja põhimälu mõisteid, seega tasub lihtsalt meelde jätta, et jutt on tegelikult ühest ja samast komponendist.
Kuna tegemist on sülearvutite ja lauaarvutite juures üliolulise komponendiga, siis kirjutan tänases postituses pikemalt arvuti mälu tüübist ja taktsagedusest ning järgmisel nädalal jätkupostitusena arvuti mälu latentsusest, mahust ja tootjatest.
Et pikka loetelu veelgi pikemaks teha, siis toon mängu veel ühe vaste ja selleks on ingliskeelne lühend RAM (Random Access Memory), mida samuti üsna tihti tootekirjeldustes kohtab.
Olenemata sellest, kuidas me arvuti mälu nimetame, on eesmärk neil üks – sinna saab andmeid kirjutada ja neid sealt kiirelt lugeda.
Kui Sa soetad meilt või kusagilt mujalt kaubandusvõrgust endale kasutatud või uue arvuti, millel on piisavalt mälumahtu, siis pole Sul suurt põhjust süvenedagi, mis parameetritega mälu arvutil parasjagu sees on. Kui aga arvuti jääb Sinu jaoks aeglaseks või lahjaks ja päevakorda tuleb mälu juurde lisamine, siis kulub tänases- ja jätkupostituses väljatoodud teadmine marjaks ära. Nõnda ei teki olukord, kus ostad esimese ettejuhtuva mälu, mis Sinu arvutisse ei sobigi.
Üldiselt tänu vähestele parameetritele pole arvuti mälu valik väga keeruline ja keeruline pole ka nende lisamine, vähemalt meie pakutavate arvutite puhul kuna äriklassi arvutitel on see tehtud võimalikult lihtsaks, millega saab hakkama pea igaüks. Kui aga oled kindel, et ise kindlasti mälu vahetama ei hakka, siis võid edasise jutu vabalt lugemata jätta ja tulla oma arvutiga meie tehniku juurde, kes aitab nii õige mälu valikul kui ka lisamisel.
Aga vaatame siis lähemalt, mis on põhilised asjad, mille teadmine kasuks tuleb.
Arvuti mälu tüüp
Oluline on teada, et mälud on väga erinevad ja kõik mälud ei sobi kõikidele arvutitele. Alati peab jälgima, et arvuti mälu ühilduks emaplaadiga ja juba kasutusel oleva mäluga. Toon siinkohal välja erinevad mälutüübid:
- DDR – tuli turule 2000 aastal, seega tänasel päeval enam aktuaalne pole.
- DDR2 – tuli turule 2003 aastal ja hakkab samuti ajaloohõlma vajuma.
- DDR3 – tuli turule 2007 aastal ja on aktiivses kasutuses ka tänasel päeval. Enamus postituse kirjutamise hetkel meil müüdavatest kasutatud arvutitest tulevad DDR3 mäludega.
- DDR4 – tuli turule 2014, selle leiab paljude uute arvutite seest aga ka mitmed meil müüdavad ja peale tulevad kasutatud arvutid on juba DDR4 mäludega.
- DDR5 – on oodata turule kas käesoleval aastal või 2020 aastal.
Ükski mälutüüp pole kasutatav teist tüüpi mälu kasutava emaplaadiga kuna erinev on nii füüsiline kuju, pinge kui ka paljud teised tegurid.
Arvuti mälu taktsagedus
Mälu taktsagedust võib võrrelda protsessori taktsagedusega, mida mõõdetakse megahertsides. Mida kiirem on taktsagedus, seda suurem on jõudlus. Sealjuures võib igal mälutüübil olla erinev taktsagedus, mistõttu toongi taktsagedused välja vahemikena. Mälu lisamisel tasub jälgida, et taktsagedus kattuks juba kasutusel oleva mäluga. Kui taktsagedus ei kattu, siis sellegipoolest saab neid koos kasutada aga arvestada tuleb sellega, et kasutusele jääb väiksem taktsagedus. Kui juhul lisad kasutusel olevale arvuti mälule juurde väiksema taktsagedusega mälu, siis mälumahtu saad küll juurde, kuid madalama taktsageduse tõttu aeglustub ka teise mälu töö.
- DDR mälud olid taktsagedusega vahemikus 200-400 MHz
- DDR2 mälud jäid 400-1066 MHz vahele, nende jõudlus oli pea kaks korda suurem kui eelmisel põlvkonnal, samas energiatarve oli oluliselt väiksem, seega tehti tol hetkel suur samm edasi.
- DDR3 mälud, mis on ka praegusel ajal aktiivses kasutuses, jäävad taktsageduselt 800-2133 MHz vahele ja taas on vähenenud energiatarve kuid suurenenud kahekordselt jõudlus.
- DDR4 mälude taktsagedus algab 1600 MHz ja lõpeb 4600 MHz juures. Müügil on väga palju erineva taktsagedusega mälusid selles vahemikus, enimlevinud on 2400 MHz, 2666 MHz, 3000MHz ja 3200MHz aga valik oluliselt laiem.
- Kaugel pole ka aeg, kui DDR5 arvuti mälud pildile tulevad, ilmselt kas käesoleval või järgmisel aastal võib neid juba seadmetes kohata ning need kahekordistavad omakorda DDR4 mälude kiiruse. Seega tulevik tõotab tulla helge 😉
Tänaseks tõmban joone alla, uuel nädalal siis juba jätkupostitus, vaatame lähemalt mälu latentsust, mahtu, tootjaid ja võtame teema kokku.