Eelmises postituses kirjutasin erinevatest paneelidest (IPS monitorid versus TN monitorid versus VA monitorid) ja nende miinustest/plussidest ning tänases postituses võtan luubi alla arvuti monitori resolutsiooni, suuruse, kaadrisageduse, reageerimisaja ja heledustugevuse. Et milline monitori tuleks võtta, milline jätta oma vajadustest lähtuvalt.
Arvuti monitori suurus
Millise suuruse ja resolutsiooniga arvuti monitor on see õige, oleneb paljuski sellest, milleks arvuti monitori on plaanis kasutada. Monitor ei tohiks olla liiga väike aga ka mitte liiga suur. Igapäevaseks kontoritööks tänasel päeval sobib ideaalselt 22-24 tolline monitor kuna võimaldab ekraanile mahutada ja kasutada mitut rakendust korraga.
Olenevalt töö iseloomust (nt arhitektid, kujundajad, videotöötlejad, fotograafid jne) võib kaaluda ka 27 või enama tollist arvuti monitori, kuid üldiselt jäävad suuremad monitorid arvutimängurite või meelelahutuse tarbimise (nt filmide vaatamise) pärusmaaks.
Minul on hetkel postitust kirjutades ees kaks 23 tollist Full HD monitori, mis katavad suurepäraselt minu vajadused aga aegajalt taban ennast mõtlemast, et kaks 24 tollist monitori oleks ka päris äge. Samas, kõik vajadused on hetkel kaetud, seega ei kavatse veel lähiajal monitore välja vahetada.
Arvuti monitori resolutsioon
Arvuti monitori resolutsiooni mõõdetakse pikslites ja mida suurem on pikslite tihedus, seda teravam ja selgem on pilt. Kui arvuti monitori ekraan on vahemikus 22-24 tolli, siis võiks resolutsioon olla vähemalt 1920×1080 pikslit (Full HD), et saaks nautida kvaliteetset pilti. Suuremate monitoride puhul võiks resolutsioon olla juba 2560×1440 pikslit. Rusikareegel ongi, et mida suurem monitor, seda suurem peaks olema ka resolutsioon.
Arvutimängurid küsivad nüüd kindlasti, et kuhu jäävad 4K/UHD monitorid? Resolutsioon 3840×2160 pikslit on kena küll aga näiteks kontoritööd sellise resolutsiooni ja 24 tollise arvuti puhul ei kujuta ette kuna kõik tekstid/ikoonid jne on monitoril lihtsalt niivõrd väikesed, et sellise monitoriga tööd teha on kõike muud kui meeldiv. Selline resolutsioon eeldab juba suurema diagonaaliga arvuti monitori kui rääkida kontori- või igapäevatööst. Mängimisel seevastu saab 4K/UHD monitoriga kindlasti positiivse elamuse ja eks mänguritele mõeldud monitorid ka selle resolutsiooni poole järjest enam liiguvad.
Arvuti monitori kaadrisagedus
Kaadrisagedust mõõdetakse hertsides (Hz) ja see näitab, kui mitu kaadrit suudetakse arvuti monitoril ühes sekundis kuvada. Kui igapäevatöös ei mängi see erilist rolli, siis arvutimängurite puhul on see ülioluline.
On suur vahe pildi sujuvusel, kas ekraanil kuvatakse 60 pilti sekundi või 144 pilti sekundis. Seega mida suurem on kaadrisagedus, seda suurem on arvutimänguri naeratus. Kui arvutimänguritele võib soovitada kaadrisagedust vahemikus 120-144Hz, siis igapäevatööks sobivad ideaalselt ka väiksema kaadrisagedusega monitorid.
Arvuti monitori reageerimisaeg
Reageerimisajast ma põgusalt eelmises postituses kirjutasin, kui vaatasime erinevaid paneelitüüpe (IPS, TN, VA). Reageerimisaeg näitab, kui kiiresti suudab üks piksel ekraanil oma värvi muuta. Eriti oluline on see taas arvutimängude puhul, vähemoluline tavalise kontori- või igapäevatöö puhul. Kui mänguritele võib soovitada monitore reageerimisajaga vahemikus 2-5 millisekundit, siis igapäevaseks kasutamiseks võib see number olla kuni 8 millisekundit. Ja ega suuremat numbrit tänapäevastel monitoril enam naljalt ei esinegi.
Arvuti monitori heledustugevus
Heledustugevus on valguse hulk, mida arvuti monitori kuvab ja selle mõõtühikuks on kandela ruutmeetri kohta (cd/m²). Siseruumides kasutatavate monitoride puhul on heaks näitajaks 250 cd/m² ja ülespoole.
Järgmises arvuti monitoridega seonduvad postituses räägime erinevatest sisenditest kuna ka seal valdkonnas võib valik üsna kirju olla ja monitori valimine seetõttu keeruliseks osutuda.