Kui Sa oled suur filmisõber, siis kindlasti oled kinos käies tähele pannud, et lisaks suurepärasele värvikirevale pildile on heli see, mis selle õige kinoelamuse annab. Heli liigub ümber Sinu ja sügav bass liigub läbi Sinu. Selle korraliku raputuse põhjustajateks ongi bassikõlarid.
Kui oled suur muusikaaustaja, siis tead, et tõeline heli võimsus tuleb heli madalast otsast ehk bassist. See on heli, mida tunned oma rinnus, heli, mis füüsiliselt raputab Sind läbi.
Enamik meist, kes naudivad kodus head heli, soovivad varem või hiljem oma audiosüsteemi lisada bassikõlari aga kui suur või võimas bassikõlar tuleks valida, on küsimus, mis tekib paljudel? Tihtilugu soovitatakse, et võta „nii suur ja võimas kui endale lubada saad“ aga tegelikkuses on asi natukene keerulisem.
Aga alustame täitsa algusest. Mis on üldse bassikõlar?
Bassikõlar ehk subwoofer on enamasti ruudukujuline kast, mille sees olev kõlarielement toob Sinuni heli sügavad/madalad sagedused vahemikus 20–200 Hz.
Ainuüksi bassikõlariga pole suurt miskit peale hakata, bassikõlar on suurepärane täiendus põrandakõlaritele, riiulikõlaritele või olemasolevale kodukinosüsteemile.
Et bassikõlari valimine oleks võimalikult lihtne, siis kirjutan lahti olulisemad parameetrid, mis aitavad Sul paremini orienteeruda ja teevad valiku tegemise lihtsamaks.
Suurus
Üldistades võib öelda, et mida suurem on bassikõlari element, seda sügavamalt see mängib. Samas ei saa siinkohal soovitada, et tingimata tuleks valida nüüd kõige suurem bassikõlar. Suurepärase helinaudingu kogemiseks peab bassikõlar sulanduma olemasolevate kõlarite helipilti.
Kui kasutad väiksemaid riiulikõlareid või sateliitkõlareid, siis võiksid kaaluda 8 või 10 tollise bassikõlari soetamist. Kui aga kasutad suuremaid põrandakõlareid, siis võiksid kaaluda 12 kuni 15 tollise bassikõlari ostmist.
Et heli oleks võimalikult hea, peab kõlarielemendi taha jääma piisavalt vaba ruumi. Seetõttu bassikõlarite kastid reeglina nii suured ongi. Mida suurema läbimõõduga kõlarielement, seda suurem peab olema see kast, kus element sees on.
Rolli mängib ka ruumi suurus, kus Sa oma audisüsteemi kasutad. Kui tegemist on väiksema hubase toaga, siis piisab tagasihoidlikumast bassikõlarist ja audiosüsteemist, avar ja suur elutuba seevastu vajaks suuremat bassikõlarit või isegi kahte (toetavad 5.2 ja 7.2 kanaliga ressiiverid) bassi ühtlustamiseks ruumi ulatuses.
Võimsus
Bassikõlarite puhul ei saa üle ega ümber võimsusest. Tihtilugu arvatakse ekslikult ja mõnikord ka kartlikult, et mida rohkem on vatte (W), seda kõvema häälega bassikõlar on. Tegelikkuses on hääle tugevuse reguleerimiseks ikka helitugevuse nupp.
Näiteks 500 W subwoofer ei pea tingimata mängima kõvemini kui 100 W subwoofer. Vatid annavad küll aimu, kui kõvasti on bassikõlarid võimelised mängima aga tingimata ei pea mängima nii kõvasti, helinupp on ju Sinu käes.
Ja nagu kõlarite puhul ikka, jälgida tasuks mitte niiväga seda hetkelist maksimaalset võimsust, mis pakendil suurelt kirjas ja mida enamasti parema müügi nimel välja reklaamitakse, vaid RMS võimsust, mis on pikaajaline keskmine võimsus, mille vältel võimendil/kõlaritel ei teki kahjustusi. See on ainuke võimsuse väärtus, mida tasub vaadata/uskuda ja selle oleme ka iga kõlari juures „võimsus“ alla välja toonud.
Ka siin jõuame taas ruumi suuruse juurde – mida suurem ruum, seda suurem bassikõlar ja rohkem vatte võiks sel bassikõlaril olla.
Kaal
Kusjuures kaal on väga hea viis, kuidas bassikõlarite vallas orienteeruda. Me ei müü küll kõlareid kilogrammides aga kilogrammid on need, mis on tihedalt seotud bassikõlari suuruse, võimsuse aga ka hinnaga.
- Kuni 15 kg – sobivad algajale ja pigem väiksemasse ruumi
- Kuni 25 kg – sobivad nö tavalisse koju, kuni 50 ruutmeetri suurusesse tuppa
- 25 kg ja enam – sobivad 50-100+ ruutmeetri suurusesse ruumi ja on juba kallid ja võimsad bassikõlarid, mille hinnaklass kasutatuna on 500 eurot ja ülespoole
Aktiiv versus passiiv bassikõlar
Bassikõlarid ehk subwooferid jagunevad kaheks, aktiivsubwooferiteks ja passiivsubwooferiteks.
Aktiivsubwooferite puhul on kasti sisse ära mahutatud ka võimendi, mis on vajalik bassikõlari toimimiseks. Osadel isenditel on võimalus külge ühendada ka 2 või 4 kõlarit, mis saavad sellisel juhul oma võimenduse otse bassikõlari võimendilt ja seega on põhimõtteliselt võimalik ühendada aktiivsubwoofer otse teleka või telefoni külge ja muusikat ka nõnda kuulata. Miinuseks on sellisel ülesehitusel see, et ei saa muuta muusika dekoodreid või tämbreid nagu ressiiveris.
Suurem osa müügis olevaid bassikõlareid ongi aktiivsubwooferid, tootja on hoolitsenud selle eest, et optimaalne ja just konkreetsele bassikõlarile sobiv võimendi oleks olemas.
Passiivsubwooferite puhul seevastu sisemine võimendi puudub ja tuleb kasutada eraldiseisvat võimendit.
„Alla suunatud“ versus „ette suunatud“ kõlarielement
Bassikõlarite üks eeliseid on see, et madalad sagedused pole nii suunatundlikud kui kõrged sagedused, seega ei pea bassikõlarit panema ilmtingimata esikõlarite kõrvale.
Kui Sa aga soovid panna bassikõlari just esikõlarite kõrvale, siis soovitaks valida ette suunatud asetusega kõlarielemendi, et suunata bassi otse Sinu suunas. Kui aga soovid bassikõlari paigutada toa nurka või kuhugi seina äärde, siis sobib ideaalselt alla suunatud kõlarielemendiga subwoofer. See võimaldab heli edastuse ühtlaselt üle ruumi.
Suletud versus avatud kast
Kindlasti oled märganud, et osad bassikõlari kastid on täiesti kinnised, teised seevastu nö õhukanalitega. Kinnised kastid pakuvad hästi täpset ja sügavat bassi kuna õhk ei liigu sisse ega välja. Samas on suletud kastidega subwoofer’id vähemefektiivsed kui avatud kastidega subwoofer’id, mis tähendab et kinnises kastis peab kõlarielemendil olema rohkem vatte (W) kui avatud kastis, et väljastada samal määral bassi.
Avatud kastidel on õhukanalid, mis võimendavad või kannavad edasi madalaid helisagedusi, seega pole vaja nii palju võimsust aga natuke kannatab selle arvelt bassi täpsus.
Mõlemad kastitüübid pakuvad suurepärast kuulamiskogemust ja kui Sinu näol pole tegemist just ülitõsise audiofiiliga, siis sobivad Sulle mõlemad lahendused.
Kui aga soovid bassikõlari valikul arvestada ka selle parameetriga, siis üldiselt soovitatakse klassikalise või akustiliste muusika austajatele suletud kasti ja popp- ja rokkmuusika või filmi fännidele avatud kasti.
Asukoht
Bassikõlari õiget asukohta on keeruline välja tuua kuna rolli mängib nii ruum, akustika kui ka valitud subwoofer. Nagu eelpool kirjutasin, siis ette suunatud kõlarielemendiga subwoofer sobib paigutamiseks esikõlarite kõrvale ja alla suunatud subwoofer toa nurka või seina äärde.
Soovitan täitsa testida, kus heli kõige paremini kõlab. Istu kohta nt diivanile, kus enamasti muusikat/filme naudid ja lase kellelgi bassikõlari asukohta muuta. Heli võib olla kasti liigutades üsna erinev, oleneb ruumi akustikast, kuidas madalad/pikad helilained ruumis liiguvad. Nõnda testides leiad just enda jaoks selle kõige meeldivama koha.
Teine variant on kahe bassikõlari kasutamine, eeldusel et ressiiveril on 2 bassikanalit. Kaks bassikõlarit ei tähenda tingimata rohkem bassi, see võimaldab paremat ja ühtlasemat bassi ruumi ulatuses.
Kokkuvõtteks
Hea bass annab audiosüsteemile palju juurde ja muudab muusikakuulamise ning filmivaatamise tõeliseks naudinguks.
Subwooferi ost on üks nendest ostudest, mida Sa tõenäoliselt kunagi ei kahetse. Kui siis ainult sel momendil kui „õnnelik“ naaber ukse taga etteheitva pilguga kella laseb 😊
Meie kõlarite kategoorias on väga heade hindadega bassikõlareid ja nende valik täieneb igakuiselt, kindlasti leiad just endale sobiva bassikõlari.
Meeldivaid muusikaelamusi!